Soidinmusiikki VI(a)
Soidinmusiikki VI(a): 4) AUDIO-ODE - 5) GOLOS (a)
4) AUDIO-ODE: (> huuto)
F. ota ’piikki; (terä)ase’; EPohjanm. otoa ’torjua; huitoa; tavoitella käsin’
> ve ode(g) ’lyömäase’, vi oda ’keihäs, piikki’,
> li voda, vuoda ’seiväs, keihäs’ >? tšer. otəl, atəl ’sänki’
>? tšer. undo, umδə ’keihäs, pistin, piikki’;
> vog. awtā, owtə, owta ’keihäs, pistin, piikki’
vuota ’nyljetty nahka’ < baltt.; liett. óda ’nahka; vuota’;
~ latv. āda ’vuota; muokattu nahka; iho; (neste-)kalvo’
Karj.
otava, (atama, odama) ’Otava’; ly. adam ’Otavan tähtikuvio’ >? lpN oadDiεt 'schlafen'
>? lpK: vuõd'dâm ’sulhanen, ylkä’ > vuõd'dmâstõõllâd ’kosiskella, lähteä kosioretkelle’
Vepsä: adiv ’külaline’ (vierailija, vieras)
lpK: ođđpaarr 'nuoripari'; õi'dde 'vasta, äskettäin';
< oođâs (ođđ) 'uusi' ~ ooud-, õõud- 'etu-' >? E. odd
Mari:
зdem (ajdeme) ’ihminen’ >? Adam
vódo ’ilta’ ~ lpPaatsj vuaδδeD 'nukkua' ~ >? vuode
~ kuda-wodõz, kudə-wodəž ’kodanhaltija'; 'kota-otus’
> owda = paha metsänhenki/haltia - lainattu tshuvasseilta votjakeille ja mareille.
Se asuu outa-kylässä ’owda-sola’. On kaksisukuinen.
Mordva:
at'am(a) 'Donner' (ukkonen) >? ata & ämm > Adam & Ene > at-om
< at’a, at’ä ’ukko’ >? ven. ad ’piru-atamaani’
>? lpN olmai-salama ~ lpK â'lmm ’taivas’ ~ F. ilma
Unkari: ejt 1) pudottaa, 2) ääntää
Ostj:
uēDəm ’ydin’ (Mark), (puun) sydän; ’aivot’
äDəm 'huono, paha; vasen' 103.
Samojedi: ode(-pja) ’marja(-puu)’ = pihlaja, tuomi
Ven: ud ’miehen sukuelin, kürb, peenis’ ~ odín ’yksi’
Latvia:
ods = sääsk (= lit. uodas)
vaidēt 'oigama (oiata)' (Est. soiguda 'vaikeroida, vaikertaa, valittaa');
= stenēt id., 'ägada' (voihkia, vaikeroida, valittaa)
> vaids ’õigamine, oie’; soie, soige >? E. wise (viisas) >? F. vaiti ~ ode
~ Est. soiguda '(hiljaa) valittaa, vaikeroida; voihkia'
Nr:
aud ‘autio, tyhjä, hylätty’; øde ‘autiomaa; hävittää' ~ ON: ōthr ’mind; poetry’
R. öde 'kohtalo'
Saks.
idg. *aud- 'kühn (rohkea) sein; wagen'
Hode, Höd- 'muna, kives'
Ode = oode, oodi, lauluruno >? audio
Öde = autius, tyhjyys, viljelemättömyys; yksinäisyys; autio erämaa
> öd(e) = tühi, kultiveerimata; üksluine, igav > Ödenei = erämaa
Odem (Oten, Othem, Othen) 'henki, hengitys, hengenveto' > Atem >? Adam > Otter = kyy
Engl.:
ode ’singer of a tune’ < gr. aoide, oide(s) ’song’
~ melody < gr. melos ’tune’ + aoidos ’singer’
~ tragedy < gr. tragos ’goat’ + oidos ’singer’
~ comedy ’carnival song’; ’komedia’ > ks. seur.
odeum [əu'di:əm] ’konserttisali’
< Gr. kōmos 'revelry' (musiikki/tanssi-juhlinta, juomingit) ~ comedy 'komedia'
> Gr. kōmōidós 'singer in the revels; actor in a light amusing play'
melic ’of poetry for singing’ + ōid- ’singing’ (Gr. aeídeın ’to sing’)
= melōidíā ’choral song’ > melody ~ mel-lud/luvvjt ~ hunaja-leikki
> melodia (melōdía) ’sävelmä; Singweise’ < mélos + ōdē
Frz:
ouīe* [wi] ’kuulo’; (pl.) (mus.) ’kaikuaukko; kidukset’
~ ouīr ’kuulla, kuulustella’ ~ oie ’goose’ (hanhi) = It. oca
Esp.
oída 'hearing (kuulo)' < oído 'organ or sense of hearing; vent, touchhole'
~ oír 'to hear' (kuulla) > (pres. indic.) oigo; (pres. subj.) oiga>? joiku
~ oración 'oration, harangue, speech; prayer; sentence' ~ oraculo, oratorio
> oral 'oral, verbal, vocal'; orate 'lunatic, madman'
> oreja 'ear; hearing; tale-teller' >? E. ear-hear-hören ~ air ~ ode
Portugali: ódio ’viha’
Lat.
audeo 'Lust haben wofür, aufgelegt sein, es übers Herz bringen, wagen'
< *audus = avidus 'begierig' & s. aveo 'bin begierig' & (h)āve 'sei gegrüsst!'
audīre 'hear'; audītus 'hearing' > E. audible 'kuultava' < IE: *awiz-
> audio 'höre' = Gr. aiω ~ lat. auris 'Ohr'
> Gr. aithánesthai 'perceive' & Skr āvis 'evidently'
ōdi (odio, ōsus) = olla suuttunut, vihata; vihaan (armen. ateam)
> ōdium ’viha, nurjuus; inhottava olento/käytös’
> odium theologicum ’jumaluusopillinen viha’
odor ’(hyvä) haju; (paha) haisu’; gr. ozω ’rieche’ = liett. udžiu
vātēs 'Weissager, Seher'
< Gall. ouāteıs, air. fāith 'Dichter', cymr. gwawd 'Gedicht'
> Got. wōds 'wütend, besessen', ahd. wuot 'Wut, Raserei'
~ ags. wōth 'Stimme, Gesang', aisl. ōđr 'Poesie, Gesang'
~ ahd. Wuotan 'Göttername'
~ idg. *uat- 'innerlich angeregt sein; Aufregung'
Kreikka:
aeídω (aoıdŋ, contr. ádω) ’laulaa, veisata’; vinkua, viuhua’ (jousen jänne)
= aeídein ’singen’, ’to sing’ (trans. ωdŋn > E. ode); ýdo ’laulan’
(a'sa/ŋsa, asas/ŋsas & aŋdω & cano & ádω > adon/ŋdon)
> aoidē ’Gesang, Lied, Ode’ > ōidós ’singer, poet’ ~ aeí, náω ’virrata’
~ skr vad-ami ’puhun’; án-aydos ’puhumaton, äänetön’
> par-aeidω ’laulaa luona’ >? Paratiisi
> kωmωdía < kωmos ’revel(ry)’ (juhlia; juhlat) & kωmi ’village’
> vrt E. odeum [əu'di:əm] ’konserttisali’ >? audio
> aoidí (> aeídω) ’laulu; runo’; aoidi, áω ’laulaa’; áoidós ’laulaja(-runoilija)’
> *epaoıdós ’loitsija’ < ep-aeídω ’laulaa, lumota’> ωdí ’laulu, oodi’
ōidē ’song, (~ aoidí > ode > oimŋ)’ ~ parōidia < para- + a(e)idein ’to sing’
~ Lat. ōda (ōdē) ’(lyyrinen) laulu; lauluruno’; ōdi(o) ’olla vihoissaan’
> odium (odeum) 'konserttisali' > Fr. odéon >? audience-audio-aije
ωdŋ, ωdí ’laulu, oodi’ > oidē ’song’ < aoıdŋ, aeídω ’laulaa’
~ vrt. Gr. odós ’way’ > períodos ’circuit > E. period >? Est. sõit(ma)-
= ωdí (aoidí, oidē) ’laulu, oodi; runo, song’
> ōidós ’singer, poet’ < aeídein = aeídω ’to sing’ (> E. ode, odeon);
= ’laulaa, veisata’ = 'vinkua, viuhua’ (jousen jänne) > ýdo ’laulan’ > aoidē ’Gesang, Lied, Ode’
~ thrinodía ’dirge’ (surulaulu, itkuvirsi); rapsωdía 'ylist.laulu'
> kωmωdía < kωmos ’juhlia; juhlat' & kωmi ’village’
> parōidia < para- + aidein > par-aeidω ’laulaa luona’
< ep-aeídω ’laulaa, lumota’ > *epaoıdós ’loitsija’
~myrωδıkó 'hajuvesi' = árωma id.
~ Aiodos ~ oodi! (7.2.98)
odós ’way’ (>? F. 'jotos'?) & mélos 1) ’laulu, sävel’
~ skr vad-ami ’puhun’; án-aydos ’puhumaton, äänetön’ >? Par-adice
Oidipus - kääntyy suomeksi 'paksu- tai turvonnutjalkainen' (*-bus-)
(V. Virtanen: FINIX, 2008, s.202) > vrt. Gr. pódi 'jalka'
Tü:
adım ’askel’ = frz. ’le pas’; çift adım = Esp. paso doble
< (Yl.-Tü:) *aδak ’Fuss’ >? Adam
ut ’luuttu’; 'nauhaton lyhytkaulaluuttu' ~ eurooppal. tyylinen = "lauta" ("luuttu")
West-Lamut (Ewen):
häd'ä, häd'jä ’ Tanz’ = tung. hзžз >? F. häät
~ hεkεn, häkän ’Tanz, Stampfen’ = ewenk. hзkēn
~ häki-, häkin ’einen Fusstritt geben’ (astua) = ewenk. hзkī-
~ Ewenki: īdemī ’soida, kaikua’ (v. zvutšát')
Arabia: 'ūd’wood, stick, rod, pole; branch, twig; stem, stalk; reed; lute; body’
~ Palestiina: 'ūd/'wād 'lute, harp' (cithern, harppu); gitāra qadīme id.
~ 'ūd əsnān / 'idān əsnān 'toothpick' (hammastikku) >? wood
Palestiina:
'azān ('adān) 'call' (for prayer) (rukouskutsu) > banādi > ba'addin
Japani: uta 'song'; uta(u) 'to sing'; utau 'sing, chant' >? F. huutaa
< oto 'sound, noise'
5a) GOLOS-CALL-HÄÄ(L)-HUUTO & KIELI-Klang-KELLO-KUULO:
>? F. ÄÄNI ~ E. whistle~pistol-wheel~hjol~fl-huilu/viol-pilli
& F: huuli-huilu ~ kuulla-kieli ~ Est. heli-/E. wheel
F: huilu 'pipa'; Tšuv. tschilim; Grek. aulos (vrt. gaulos ’kiulu’)
>? E. hole; ven. golos (ääni) (Lindström)
hullu (galen); Est. hul, jölle; lp. jall(a); Hung. hüle, hulye (dum);
Sam. halla, salla; Ostj. tul; tulpul
Hepr. halal (glänsa, vara galen); jaal (vara dåraktig); aval id.
>? tuli; hyljätä; jolla; E. jolly; tulip; R. jul (Lindström)
huutaa ~ vi hüüda 'huutaa'
~ mgotl. huti, nn murt. huta 'huutaa, kirkua, meluta'
>? R. hota 'uhata' ~ E. hoot 'huutaa' (torvi, pilli, pöllö)
~ E: shout 'huutaa' ~ shoot 'ampua'; ON skúta 'taunt' (pilkata, ivata)
< Gr. kudázein 'kohdella huonosti' ~ Latv. šaut'tulistma, laskma, paugutama'
> (Duraljan etym... ?) < idg. *ghu-
ai. hü 'Götter anrufen'; partit. hūtá 'paljonhuudettu';
~ s? *hlūdjan = ags. hlydan 'laut sein, schreien; tönen'
>? ljud/lied/lääd ~ Japan: utau 'to sing' > huuto
> Meyer, Ernst Hermann 1977 Geschichte der Musik, Band I:
...Die rgvedischen Lieder (rc) wurden vom hotr, dem Rufer, der die Götter zum Opfer einlud, gesungen...
> Lindström: Om den keltisk: huudan ’ropa, skrika’ ~ Fr (dial.) houter, houtier ’ropa’, E. hoot ’skrik’
~ Wäl. hudaw ’sjunga’, Gr. ωdŋ ’sång, visa, röst’, ýdω ’sjunga’
>? oodi = huuto = E. shout-shoot
~ Tatar. rekryyttilaulu zout (sävelmä, laulu) ~ arab.’saut ’melodia tai ääni'
outa' 'huutaa; huutaen kutsua; vaakkua/raakkua' - Hanti (s.20)
> ouətti (ouəta') 'huutaen kutsua' > 217. uoγDa' (uəγətta' ) ’huutaa, kiljua’
~ χāDəχ (DN) 'ihmiset, väki, rahvas; kansa' = Kr. χātəχ id.
~ χoDəŋ (pl. χotŋət) (DN) 'joutsen' = Kr. χotəŋ id.
~ DN: tutχoDəŋDз 'kitalaki' = Kr. χotəmtз, DT χoDəmDз
377. χu'tta' ’kuulla korvillaan’ >? F. huutaa ~ ode
> t'ələm səi χūDəm 'itkun (äänen)kuulin' >? F. soi(da)
häly (1000DE 79): *cälз- ’to say/speak/noise’; F. häly
Tam. col- ’to say etc.; word, term’; Mo calci- ’to talk nonsense’;
salbu id.; PN *k/h/al ’to sound, make noise’
> F-Tamil (Hakola): 2/1 ääni 'sound' ~ en 'to say'
> s.61 R. Madhivanan, Chennai: *ālu 'to make sound' (DED 386)
>? Est hääl; Puola: hałas 'melu, meteli'; hałasować 'hälistä' <? ven. golos 'ääni'
kaisla 'vesikasvi; ruoko' = vi kaisel 'kaisla' >? gusli?
< germ. (ksk) *gaisila- mn geisl '(suksi)sauva';
~ nr gissel 'ruoska' = ns. Geis(s)el id.; ven.murt. gážla 'eräs vesikasvi'
kaula = ly kagl(e) 'kaula' = vi kael
> (Friis) lpN gavlos 'puinen kellonkannin eläimen kaulassa)
< baltt. = Liett. kāklas, latv. kakls 'kaula' <? ven. golos 'ääni'
>? S. Kehle 'kurkku; nielu' ~ Frz. col 'kaula, niska'
kello 'klocka', Gæl. sgaile, It. sqvilla, Sp. esquilla, Fr. eschelle ~ Tysk. schelle, Sv. skálla
< germ. ~ ksk *skellōn > mn skælla 'kello, tiuku' >? S. schallen-Halle
~ SSA: vi kell, li kīela, va tšellä
kieli (F.) r>l > kuulla >? kielto > Saam. kieli = >? kello
~ ve kel' 'kieli; loukun yläosa'; va tšēli, tšīli 'kieli'
~ Est. hääl 'ääni'; keel 'kieli' = lp giellâ (kiella) 'kieli; ansa, paula'
> Komi: kil = Zunge (kieli), Sprache; Wort, Rede
~ syrj., wotj. kil id., 'puhe, sana' ~ mdE kel', k'el' M käl' (Zunge; Sprache)
~ ostj. köl, ket, keл 'sana; uutinen, (puhe)kieli'; wog. kēl ’Rede, Sprache’
~ vogE kälämt-, köləmt-, kāləmt- 'tiedustella, tarkkailla'
~ samJr sie 'kieli', T sieja, slk šē, šī, sä, Km šikä, šεkə ~ M kašte, Taigi käštä id.
~ vrt. F. kielas 'kielevä, liukaskielinen' > lp gieles 'valhe' ~ mdM kelaś 'kettu; viekas ihminen'
Teppo Korhonen: On the Metamorphosis of the Ob-Ugrian Arched Harp.
(Suomen Antropologi 4/1983, ss.224-227)
s.225 Among the Mongols the instrument (toropjuh) is known as
khil-khuur (string-instrument) (Emsheimer 1943, Pl. II, III)
>? Tšer. kalasas, kelesäš 'sprechen' < tšuw. kala-s' ~ kalmuk: kele
*Ewenk: tšōlī 'kieli'; Tü-etym: otü gäl 'Kehle' < Pers. gulū
~ S. Kehle 'kurkku, nielu, kita' >? F. kieli >? F. hella; S. hell; Est. hääl < Hellas-tulivuori?
Aleksandr Semenovich Shishkov: V Lat. gallus 'Hahn' = Sp. galjo, Lesgin. gel(e)ko ‹ 61/III
VI Alb. kelı, Bret. kilkaf, Irl. kilssak ~ Wall. kelliog, Kornw. kullieg >? F. kieli
~ Slaw. golos, gul 'Stimme, Echo' ~ golü 'nackt'
~ Slaw. kulik 'Schnepfe' (kurppa, taivanvuohi; hentukka)
kiljun 'skria'; Unk. kialtani 'ropa'; Ostj. kelem 'gråta' (Lindström)
kilkka 'cymbalum'
kilta 2) 'kiima' = Est.m. kild < germ.? ~ nr.m. gil 'kiimainen'
~ gill 'seurallinen' ~ S. geil 'kiimainen ~ nr. gille 'kilta'
>? E. guilty < Angl-S. gield 'payment' ~ S. Geld
> lpIn: kiäl'du ’kielto’ ~ killáđ, kier'dađ 'kärsiä' >? Gilgameš
kuljen ~ Turk. giel, kel, kil, egyl; Mong. cholkita (kulj. ympäri) (Lindström)
~ Rysk. gulaju; Hepr. gula; Grek. geleudo >? vrt. kieli-sanue > keli?
kuulla: > Siv.sanat: galder = m.skand. galdr < galan (alk. "laulu")
'maagisesti vaikuttavaksi kuviteltu sanakaava, loitsulaulu' > R. kalla, galen
kulli 'penis, cock, prick' (Hakola: Tamil-Finnish II, s.30, n:o 100)
~ kullero 'shepherd's flute (paimentorvi), flute' (SSA 430/2)
> kulleroida, kullervoita 'puhaltaa torvea, huilua' >? call-kuulla
>? A.G-K. "Kullervon sotaanlähtö" -maalaus!
~ T kulal 'any tube-shaped thing, flute, pipe; music of pipe'
~ kulāy 'tube, pipe' ~ Malayalam kural 'tube, flute';
~ Telugu kōlu 'tube, hole', Brahui xurrum 'grainpit'
Liivi:
gul'b (Sal.) ’Schwan’ < a.lt. gulbis
öl' (el') (Sal. üöl) ’Stimme, Klang, Laut, Ton’ >? heli-hääl = ol-iwe
> nēl'a ēl'i loùl ’vierstimmiges Lied’ ~ F. -ääninen, -ääniset
> ìelttə ’die Stimme erheben’ >? hole-kuulla-golos-call-heltta
Lyydi:
χoχл(-ad) ’karvatupsu (naisilla)’ < v. hohl’ >? choclad ~ pihlaja
>? F. hahlo (pyssyn tähtäimessä); E. hole ’reikä; Loch’; S. Höhle ’luola’
>? ...jyvä asetetaan keskelle hahloa... >? Est. põhlad (puolukat)
~ Russ. gógolj 1) selkätelkkä, 2) keikari, 3) koho >? E. Google
~ E. goggle 'mulkoilla, muljottaa; mulkoilu'; 'suojasilmälasit; silmät'
Vatja: ä:li; li 'ääni' ~ vi 'hääl'
Est.
hele 'tugevat valgust kiirgav'; ’vaalea’; F. heleä, hely, helistä
> helde ’antelias’; heldimus ’liikutus’ >? F. heltymys >? S. Held ’sankari’
~ heli 'inimkõrvaga tajutav õhuvõnkumine'
~ helkima 'heledalt paistma, sädelema'; liivi elkõ 'kajada, kõlada'
~ liivi: õ'ldzi 'värvuselt, toonilt valkjas; ere; kirgas';
~ vadja: eliä 'helisev, kõlav, kajav'; elisä 'heliseda ym.'
~ vadja elkkaa 'heliseda'; F. helkkyä = aun. ka helkiä 'heliseda, kõliseda'
hääl, heli- 'ääni(-)'; helilooja ’säveltäjä’ > heli(-plaad) > helios
>? F. helliä-helinä-hälinä-kolina-kuulla? > halli (haukkuu)
~ W-Lamut: hēl, hεl ’pilkkataulu; Korn (tähtäinjyvä)' >? Helios
~ liiv. ēl 'hääl; heli'; vadja ääli 'hääl; lauluviis'; F. ääni 'hääl; heli' ~ lp. jietna
> isuri ääni 'hääl'; lüüdi iäńi; vepsä: äń, lp. jietna id., 'heli'; unk. enek 'laul'
~ S. schallen; Schall 'heli, hääl (F.ääni), kõla' > F. kuulla
~ E. hail 1) ’rae, rakeet’, 2) ’to call’ < ON heill ~ AS hælu ~ Germ. Heil
> Hepr. chalil ’flute’; hālīl 'skalmeija (pilli)'
=? ven. galletj (šumetj) rähistä > E. call = kutsua; Est. hääl; S. hallen 'kaikua'
> häll ’kehto, tuutu’ = liiv. äìl ~ hääl ’ääni’ = liiv. ēl'
Kalev > kali = kang, hoob; vägi, jõud, ramm; vägev, võimas'
kõlada, -ma ’soida, sointua, kaikua, raikua’; 'ümber hulkuma, huusima'; kõlav 'kuuluva'
> kõla ’kaiku, sointu, sointi’ >? E. call ~ S. Klang ~ F. kello
> kõõlus ’pukinsuolinyöri; soittimen kieli'
~ vadja kolisa; F. kolata; isuri kolada; lüüdi kolišta 'koliseda'
~ vepsa koleita 'koputada, kolistada, koliseda'
~ saami skoallat 'kolistada'; mdE, mdM kolams 'lõhkuma'
kuljus 'kulkunen'
lpN halađit ’jutella’ ~ Est. hääl 'ääni'
lpIn: kuolah (mon.) ’häpy’ (miehen)
lpK: kolkk 'kulkunen'
kuõl 'kivekset' ~ kuä'l'les ’rinkeli’; kolla- ’kuulua’
>? gállis, kāllēs ’ukko’; Hora galles < lp. ores ‘koiras (~ uros)‘;
< skand. murt. kall ’(avio)mies’
kåå'lez ’pyörä, rulla; rattaat’; > kå'lcc ’rengas’ ~ kuä'l'lec ’rinkeli’
lpKuola:
P kel'l'aD ’kiljua, kirkua’ = lpN bil'jot (106)
> 851. K2. kıl'l'ad ’kiljua, ääntää’ (kotka); parkua (jänis), luihkaa (kurki)
~ Kld kuoллa 'kives, kivekset, mulkku’ >? kieli-kello
P kлa`ŋGEsteD ’ääntää, huutaa’ (hanhi)’; long 'joutsenen/hanhen äänen imitointi'
~ kлu`ŋGEsteD = joikua (joutsenesta) > S. Klang ’ääni, sointu’ ~ klingen
>? E. long = pitkä (kaula); to long 'kaivata, ikävöidä'
Komi:
gala 1) ’viiva, juova; piirre’ (~ komi: kon~ v. tšertá)
~ ven. kon ’piiratud koht (= siht) teatavais mängudes’
2) (y.) ’mäng, partii (erä)’ > ’leikkiä (igra), olla piilosta’
geles 'Stimme, Laut' < russ. golos' ~ F. kieli
golja = gol'a 'kaula; Hals’ = v. šéja ’kaula, niska’
~ Wotj. gul'im, gul'on ’Kehlkopf’; gul'o ’Kehle, Hals’
gulyd 'kaikuva'; puhdas, kirkas (v. tšístyj); harva (v. rédkij)
~ gulju ’kyyhkynen’ (v. goólubj) >? kuulua; E. call
jöla, jölöga 1) ’kaiku’ ~ jöla 2) ’maito-’ ~ kölysj ’häät’
~ sjylyštny ’sing’ (v. petj) ~ sjyvny ’laulaa’ >? swan
> sjylan(kyv)(kyv 'kieli') ’laulu’ (v. pésnja)
~ sjylysj ’laulaja’ (v. pojúštšij, pevéts) > sjylöm ’laulaminen’
kil Zunge (kieli), Sprache; Wort (= wotj. kil), Rede;
> śilan-kiv ’Gesang, Lied’ > śilni ’singen’ >? Kildin
> fi. kieli; lpN giellâ; md. k'el' (Zunge; Sprache); wog. kēl ’Rede, Sprache’
> kiltem ’stumm, sprachlos’; šuškil'-kilja ’undeutlich sprechend’
Mari:
kyl (kÿl) 1) ’(soittimen) kieli’ ~ kəl ’ruumis’
~ solnáš ’kantaa; kantautua, kuulua (ääni)’ >? ts ~ k? ~ golos
>? Est. kõlav ’kuuluva, kantava’
Udmurt:
gul'o ’Kehle, Hals’ > (kres') golos ’ääni’ > kil 'Wort'
zëljödny ’soida, helistä’ (v. zvenétj) ~ zëljnitny ’kõlistama, kõlisema’
- Tatarian alueelta tallennettu rekryyttilaulu, josta käytetty termi zout (sävelmä, laulu) viittaa arabialalaiseen termiin ’saut’, joka tarkoittaa melodiaa tai ääntä. >XIII
MordvaE:
gala ’hanhi’ (est. hani, Gans); galdjams ’hälistä, meluta’
>? gall-kukko; vi hääl (ääni); S. hallen ’kaikua’ (g > h?) ~ F. kaula
k'el' 'Zunge; klöppel, sprache' > Fi. kieli >? engl. sung 'lauloi'
Unk:
gólya 'haikara' ~ gól 'maali' (E. goal); golyó ’kuula, luoti; pallo’
>? R. hål ~ E. hole ~ Goljat-joulu <? ven. golos = ääni
kel = nousta ylös < kelet ’itä’
kiált 'huutaa, huudahtaa'; kiáltás 'huuto, huudahdus' >? kielto
> kiáltó szó 'huutavan ääni'
~ kiabál 'schreien' (huutaa) >? kawwal
költ 1) herättää (unesta); 2) hautoa (linnusta), 3) sepittää, kirjoittaa
4) tekaista (huhu), 5) kuluttaa (rahaa) ~ költő 'runoilija'
> költemény = (laulu)runo, runoelma; költészet 'runous' >? koltta > culture
szól 'puhua, sanoa; soida; (kukosta) laulaa' ~ gólya 'haikara'
> szólt 'kutsua, huutaa (nimeltä)' < ven. golos = ääni >? call
Hanti: χu'tta' ’kuulla korvillaan’ >? ks. F. huutaa
Mansi:
χal = χål 'köz (unk.)/Zwischenraum' ~ F. kolo >? E. hole
< ? xalam graben >? F. sala- > lpN ’varas’
γallew 'sirály(unk.)/Möwe' (lokki) < szam. >? E. gull 'lokki'
kēl ’Rede, Sprache’ < koalin (kālin, kal'n) 'Stimme'
~ KL. kal'ən ~ T. kälń 'hang/Stimme' >? E. call > F. kuulla, kaula
> qōlam, quollam F. 1) ’kuulen’ (hören); 2) ’kuolen’ > qōllam färben
~ vogL koləm, P χoləŋka 'kitalaki'; ostjI kotəmnəŋ id. ~ lpN kahtie 'kita, nielu'
qola (qole) Seuche, Krankheit; Leichnam, Aas; todt >? Est. kole
~ qol'em tetrao urogallus (metso?) >? lpN galles
~ qoles 'Mensch'; sēmel qol'em 'Männchen' < xolox 'Volk, Leute' (= Tat. xalq)
Samoj:
jaln' 'Stimme' > Deutsch: gellen Wogul: kaln >? Est. hääl
Sam-Hanti-Komi:
Vasjugan-smj.: kol' ’sana’ ~ vrt. Ob-smj. kolt' ’joki’
s.150 ostj. toromj kolj Torom' kol' ’molitva’ (rukous) >? F. kuulla
W-Lamut:
ìgellen ’es knallt’ >? golos ’ääni’ >? kello-kalke
~ hēl, hεl ’pilkkataulu (Zielscheibe); Korn (tähtäinjyvä)'
Jukagir/W-Lamut: golL, guolL ’Baum, Holz' >? golos
~ güölli ed'i güökil ’sage oder sage nicht’
Vocabularium Sibiricum: F. kieli, md kel', wotj kıl (küll),
> syrj kil, kiv, køl (küw), kalm keln, mong kele(n) (kylè, kölè)
Ven. galdá 1) huuto (krik), melu (šum), tora, 2) huutaja
~ galdítj 'huutaa, meluta'; galdún 'huutaja'
~ koldún 'noita'; koldovatj 'noitua, taikoa'
~ gálkja 'vierinkivi, somero'
galletj (šumetj) rähistä > E. call = kutsua; Est. hääl; S. hallen
gógolj 1) selkätelkkä, 2) keikari, 3) koho >? E. google
gólos ’ääni’ (= Est. hääl ~ keel 'kieli') ~ galletj = (šumetj) rähistä
> golosítj ’itkema, loetama (surnu puhul)’ > glasitj 'puhua, sanoa; ilmoittaa'
>? E. call ’kutsua, huutaa’ >? F. kuulla; S. Halle > hallen 'kaikua'
~ SSA 1, 286 ven. murt. kalkat' ’soida, kaikua’ ~ F. kolkuttaa
~ gulj 'kumina, karjahdus' = gul ’kõmin’ (podzémnyj);
> ’jutukõmin’ (golosóv) (humina, kumina; 'jumu') ’jumin, mürin’
~ gulkij (zvonkij) ’lajatav, kõlav’~ v. guljánka ’simman, jooming; jõudeaeg’
~ glasj 2) '(kirkkolaulun) sävelmä' ~ (vanh.kirk.) glasj 'ääni';
~ v. glaz 'silmä'; glazók 'silmu; tirk.aukko' ~ ven. m. kalkat' ’soida, kaikua’
~ kol ’seiväs, kanki’; kolót' ’halkaista' ~ kólos ’tähkä’
~ Ukraina: koleza 'rahvapilli, pirnikujulinen'
>? R. läsa = S. lesen >? kulkea/kuulua; kielikello-call
>? Colosseum ~ kolossi ~ kolossaalinen >? S. Klang
Aleksandr Semenovich Shishkov:
~ Lat. gallus 'Hahn' = Sp. galjo, Lesgin. gel(e)ko
~ Lat. gallina 'Henne' ~ Roman. & aFrz sheline
~ Slaw. golos, gul 'Stimme, Echo' ~ golü 'nackt'
~ Alb. kelı, Bret. kilkaf, Irl. kilssak,
~ Wall. kelliog, Kornw. kullieg >? F. kieli
~ Slaw. kulik 'Schnepfe' (kurppa, taivanvuohi; hentukka)
kalítj ’hehkuttaa'; za-kálivatj ’karkaista';
~? Esp. caliente 'lämmin; kuuma'; ital. caldo id.
> Ital. calore, caldo 'heat, rut; kiima'
kalkat' ’soida, kaikua’ (ven. murt.)
kol ’seiväs, kanki’; kolót' ’halkaista ~ kólos ’tähkä’
žaléjka 'ruokopilli'; žálitjsja 1) 'pistellä, pistää. 2) 'valittaa'
~ žálenie '(hyönteisen) pisto'; žálo 'pistin' >? Est. hääl
Puola:
hałas 'melske, melu, meteli; ’noise’ (melu)'; hałasować 'meluta, hälistä'
= Tš. hluk, SKr. buka > Tš: hlas 'ääni' >? Gallia-gael-glas-kieli-glossary
~ poln. głos ’ääni’ >? S. Hals ’kaula’ >? Est. hääl ’ääni’
> koleda 'joululaulu, -virsi'; kołysanka 'kehtolaulu'
cyngiel 'liipasin' ~ cyna 'tina'; syn 'poika' > czyn 'teko; työ'
~ gil 'punatulkku; räkä'; działo 'tykki' ~ kieł 'kulma-, torahammas'
>? Songel-Suonikylä ~ jungle ~ single ~ Keil 'nuoli'
~ Skr. jangala 'dry' > 'desert' > Hind. jangal 'area of wasteland'
> Anglo-Ind. 'area of thick tangled trees'
~ Lat. simplus 'single' (= gr. aplós > same & similar) >? similis-symbol
Tšekki:
hlas 'ääni' = halas 'lärm, kära'; >? Est. hääl; kõlav-kuuluva >? glas
Slowak:
hlas 'Stimme'; ~ hrat' na husliach 'Geige spielen'
volat' 'rufen; anrufen; verlangen'; volat' sa 'heissen'; ~ vôl'a 'Wille; Stimmung'
~ zavolat' '(herbei)rufen; zurufen; anrufen; einladen' ~ vôl 'Ochs'
>? vrt. Komi: kyv 'kieli' ~ S. Kuh 'lehmä'
Bulgaria:
glás 'ääni'; glásen 'ääni-; julkinen; vokaalinen'
> neglásen 'salainen'; ótglas 'vastaus (kutsuun); kaiku' >? golos
klás 'tähkä(Ähre)' (klásove) >? class-golos-glas
Serbo-Kroatia:
galama ’noise, uproar; Lärm, Radau’; golem ’large, big’ = velik >? golos-gaala
glas ’voice; Laut; Ton, Klang; Stimme; Ruf’ = Kroatia: glās >? golos
~ glasan 'laut, schallend, klangvoll'; glasovir 'Klavier, Flügel'
~ Saksa: Klavier < Lat. clavis 'Schlüssel' (zum Ventil der Orgelpfeife)
~ Frz. clavier 'Tastenreihe, -brett' > Clavicimbel (s. Zimbel) > 1600-l kielis.
glazba 'Musik'; Kroatia id.; glazbalo 'Musikinstrument'; glazben 'musikalisch'
>? Jiddish: klezmer < Hebr: lezamer 'to chant'; meezmor 'chant'
sklad 'Einklang'; skladan 'harmonisch' >? ven. golos
Latvia: solis = samm’; solot ’sammuma, astuma’
Liettua: kalba ’kieli’; kalba ’puhe’; kalva ’mäki’ ~ lit. pagalba ’help’ (apu)
> kalbeti ’puhua, keskustella’; uçzkalbÉeti 'posima, lausuma, loitsima'
>? F. kalpa-miekka; kuulla-kieli; E. call; ven. golos
ONorse:
gala ’sing, bewitch. enchant’ > nightin-gale 'satakieli'
< Germ. *galan ’sing’ ~ OE. yell
gjalla (gella) 'laut tönen, schreien' = nnorw.dial. gjella, nschw. gälla
~ ae. giellan, mnd. gellen, ahd. gellan
~ Gr. χeliδωn 'Schwalbe'; kiχlŋ 'Drossel'; Russ. galit'sja 'verspotten'
~ ...das verwandte gala weist auf Zaubergesang hin. ~ 'Lob, Preis'
~ gjoll 'Lärm'; auch 'Name eines Höllenflusses' < germ. *gellō, nisl. gjöll
ONr- galinn ’bewitched, enchanted’~ Germ. *galan ’sing’ ~ OE. yell
< gala ’sing, bewitch. enchant’ > E. nightingale
~ galen ’bad (wind)’ = E. gale ’myrskytuuli’ ~ N. gall’hävyttömyys'
gol, gul (gola, gula) 'Wind'
kalle ’call’ = Dän. kalde, R. kalla, Gr. kalo• >? golos
mnorj. skáld 'runoilija'; dän. skjald id.
~ me. scāld, ne. scold 'Keiferin' (naisriitelijä); S. Schelter 'toruja'
< ? air. scél 'Erzählung'; kymr. shwedl 'Fabel'; S. Scheltgedicht 'pilkkaruno'
~ ? mnd. schelder 'herumziehender Spielmann' ~ ? S. Schall 'heli, hääl (ääni)'
<? *skawaðla 'orakelpriester' < germ. *skawan 'schauen' ~? nisl. skáld 'fischrogen'
Ruotsi:
gala 'kiekua; kukkua; juhlapuku' > gal(en) 'kukko'
> gå ut på galej 'lähteä huvittelemaan'; kalas 'kestit, pidot'
~ galen 'hullu; väärä'; gallskrik '(hirveä) huuto, kirkuna'
~ gall 'marto; maho'; galla 'sappi'
kalla 'kutsua; sanoa'; kall 'huuto; kutsu'
~ kall 'kylmä; (elämän)kutsumus, virka, ammatti'
Saksa:
gell 'kimeä, heleä' (hell); Gellen, Gölle 'jonkinl. jokipursi'
> gellen 'helistä, räikkyä, laulaa heleästi'; gellend 'kimeä, heleä'
rima glottıdis ’äänirako’ < Rīma ’die Ritze (rako), Spalte’;
Halm 'ruoko, korsi' ~ Kalmus 'kalmojuuri'
< germ. *halma- 'Stroh, Getreide-; Grasstengel'
~ Lat. culmus (koləmos) Halm, Strohhalm, Strohdach'; calamus 'Rohr'
~ Gr. kálamos 'Rohr' ~ ind. kaláma- 'eine Reisart; Schreibrohr'
~ akymr. calamen, bret. colo 'Strohhalm'
~ slav. *solma 'Stroh', bulg. sláma russ. solóma apreuss. salme 'Stroh';
~ lett. salms 'Strohhalm' < idg. *koləmos 'Halm; Rohr'
Kehle 'kurkku, nielu'= mhd. kël, ahd, anl. këla, ags. ceole
< urgerm. *kelōn- ~ anord. kjolr '-köli); vuorenharja'
~ aind. gala 'Hals', Lat. gula 'Kehle' ~ aind. gilāmi, armen. klanem, air. gelim 'verschlinge'
>? ~ Frz. col 'kaula, niska' >? F. kaula = kieli ~ golos
S. Klang = ahd., mhd. klanc ~ nl. klank 'Laut' (ääni), E. clank 'Gerassel, Geklirr'
~ E. clang 'Schall, Getöse' < Lat. clangor ~ Gr. klangē > S. klingen ~ v. golos
~ mhd. klunk, klunges 'Klang', klinc, klinges 'Ton, Schall' > esp., lat. clang(o)-
Kohl2 ’Unsinn’ >? E. call = kutsua; claves ~ clef
Schal ’kaulaliina’ = vi sall (seelik ’hame’),
~ lät. šalle, lit. šalikas, pol. szal(ik)
Schale ’malja’; kauss, tass (vati; kuppi) = ON skāl ’bowl’ > R. skål!
> Klangschal 'helistin' - lyötiin metalli/puukapulalla
> E. scale(s) ’vaaka(-kupit)’ + L. scala ’ladder’
Schall = heli, hääl (F.ääni), kõla ~ hallen ’kaikua’ > ks. 'Klang'
> schallen 'kõlama, kajama = kaikua, kajahtaa’ = hallen 'kaikua'
> Schalloch = äänireikä > Schallhorn = F. sorapilli, pasuuna > Schalmei = pajupill, vilepill
F. sora-, olki-, ruoko-, paimenpilli> F. kajahdus, kaiku > F. ääni
> Schelle ’kulkunen, kello, tiuku; korvapuusti’ < schallen < idg. *kel- / *kal- > 'hallen'
~ nhd. Glocke, mir. clocc, cymr. cloch 'Glocke'
~ Ab. klegota 'Geschrei' > klegjtati 'clangere', klekjtati 'clamare'
> S. Klang >? lachen ~ klagen ~ Glas ~ Golos ~ Gr. glossa > 'kieli'
~ ahd. scal, mhd. schal > mhd. schellen 'tönen lassen'
~ anord. skjalla 'rasseln', skoll 'Bellen, Lärm'; ital. squillare 'klingen'
~ lett. skal'š 'helltönend, laut, klar (von der Luft);
~ lit. skãliju 'fortgesetzt bellen'; tschech. skoliti 'belfern'
Schalmei 'pajupill, vilepill'; F. 'sora-, olki-, ruoko-, paimenpilli'
< Gr. kálamos 'Rohr' = lat. calamus (~ S. Halm '(oljen)korsi')
~ Gr. kalamaía 'Rohrpfeife' (afrz. chalemie, mhd. schal(e)mī(e)
~ nnl. schalmei, schwed. skalmeja ~ ai. kalámah 'ein Reisart, Schreibrohr'
> Englanti: shawm [šo:m] (vanh. mus.) ’skalmeija’ ~ Germ. schalmei
Engl:
bellow 'mylviä, karjua' = S. bellen 'haukkua' >? bell 'kello'
~ F. pilli <? mmr spil, nr. spel 'peli; soitto' (SSA: onomat. sana)
call 'kutsua' (= Ruots. ’kalla’)
~ hole/whole = reikä/kokonainen; howl = huutaa
~ S. Loch, R. hål = lit. skyle ’aukko, reikä’
~ E. yell ’kiljua, ulvoa’ = AS gellan
~ Du gillen, Germ. gellen, ON gjalla ~ AS galan ’to sing’
OE: galan sing, sound [MnE nightigale] (2nd pret. gōlon) >? gael
>? Russ. golos; R. galan kukko
glas 'lasi' ~ glacier 'jäätikkö' < glass/glaes >? jää = lasi
> Tacitus: glaesum 'meren kulta' (meripihka) - V. Virtanen (Finix) s.415
goggle 'mulkoilla, muljottaa; mulkoilu (suu auki)'; 'suojasilmälasit; silmät'
glott- ~ gloss-> glossary,
> gloss 1) 'lustre' ~ Sw.dial. glossa 'to glow', 2) 'explanation, definition; interpretation'
< Gr. glossa 'tongue' > E. epiglottis; 'language' ~ 'tongue'
~ Lat. glōssa 'foreign word needing an explanation'
google 'kierrepallo, -syöttö'; googol 'hyvin suuri luku (10 potenssiin 100)'
gules [gju:lz] ’red; punainen väri’
gullet ’(pun.) ruokatorvi, nielu; kurkku’
< Fr. gueule ’throat’ = F gueules (pl.) of gueule ’maw, throat’
~ Lat. gula id. ~ E. call 'kutsua' >? F. kaula
hail 'to call' < hail 'health, safety' = AS. hælu ~ Germ. heil
shawm [šo:m] (vanh. mus.) ’skalmeija’
~ Fr. pl. shalmys = ME shalmeye, OF chalemie, chalemel
< dim. of Lat. calamus ’reed’ (~ calumet) > ks. Germ. schalmei
skull 'kallo' << skand.: Sw.&Nr skalle 'skull'; mn skalli 'kalju pää'
~ S. Hirnschale 'aivokoppa' < (Ge)hirn 'aivot' < idg. *ker- 'Kopf'
~ OF escu(e)le 'bowl' ~ Lat. scutella < dimin. of scutra
~ scale 1) 'vaaka' < ON skāl 'bowl' (shell, Schale), 2) 'suomu' >? galles
yell [jel] 'kiljua, ulvoa' >? Est. hääl >? gol-
~ Komi: jöla, jölöga 1) ’kaiku’ (v. эho; hepr. hed) ~ jöla 2) ’maito-’
~ Mari: jəlme = kieli ~ jol ’jalka, sääri’ ~ Tü yol 'tie'
Gael: ceol ’musiikki’
Ranska:
gala 'juhla'; gale 'syyhy; halpamainen henkilö'
goule* [gul], gueule [gæl] 1) ’suu, turpa, kita; aukko’
2) (myt.) ’syöjätär' >? galle-kukko; E. call ~ F. kaula
> gueuler [gæle] ’huutaa, karjua’ ~ glotte [glot] ’äänirako’ ~ goualante [gwalä:t] ’renkutus, iskelmä’
~ OE: giedd 'word, speech, riddle'; gieddian ’sing, recite’
Esp:
caliente 'lämmin; kuuma' (ital. caldo);
> calentura = 'fiebre' (’fever’); calentar ’to warm’
galán 'spruce, well-made man; courtier; wooer, lover'
callar 'to be silent/quiet' (vaieta)
> callado 'silent, noiseless (äänetön), discret'
clangor 'clarion, sound of a trumpet' > clarín 'bugle, clarion, trumpet; organstop'
> E. clarion 'korkeavireinen trumpetti' > clarinet
gallina ‘hen’; gallo ‘cock’; gallobosque 'wood-grouse'
Ital.
caldo 'warm; hot; warmth'; caldana 'rush of blood; syöksy, suihku'
> calore, caldo 'heat, rut; kiima'
madrigale ’madrigal’ < L. matricale ’A song in the mother-tongue’ >? (äidin) golos-kieli?
Latina: (jatkuu osiossa Soidinmusiikki 6b)