Soidinmusiikki VI(a)

Soidinmusiikki VI(a):  4) AUDIO-ODE - 5) GOLOS (a) 

 

4)         AUDIO-ODE: (> huuto

F.         ota          ’piikki; (terä)ase’; EPohjanm. otoa ’torjua; huitoa; tavoitella käsin’

         > ve ode(g) ’lyömäase’, vi oda ’keihäs, piikki’,

         > li voda, vuoda ’seiväs, keihäs’ >? tšer. otəl, atəl ’sänki’

         >? tšer. undo, umδə ’keihäs, pistin, piikki’;

         > vog. awtā, owtə, owta ’keihäs, pistin, piikki’

vuota      ’nyljetty nahka’ < baltt.; liett. óda ’nahka; vuota’;

         ~ latv. āda ’vuota; muokattu nahka; iho; (neste-)kalvo’

Karj.         

otava,      (atama, odama) ’Otava’; ly. adam ’Otavan tähtikuvio’  >? lpN oadDiεt 'schlafen'

           >? lpK: vuõd'dâm ’sulhanen, ylkä’  > vuõd'dmâstõõllâd ’kosiskella, lähteä kosioretkelle’

Vepsä:      adiv          ’külaline’ (vierailija, vieras)

lpK:          ođđpaarr   'nuoripari'; õi'dde 'vasta, äskettäin';

            < oođâs (ođđ) 'uusi' ~ ooud-, õõud- 'etu-' >? E. odd

 

Mari:                 

зdem             (ajdeme) ’ihminen’ >? Adam

vódo              ’ilta’ ~ lpPaatsj vuaδδeD 'nukkua' ~ >? vuode

         ~ kuda-wodõz, kudə-wodəž ’kodanhaltija'; 'kota-otus’

         > owda  = paha metsänhenki/haltia - lainattu tshuvasseilta votjakeille ja mareille.
            Se asuu outa-kylässä ’owda-sola’. On kaksisukuinen.

Mordva:        

at'am(a)          'Donner' (ukkonen) >? ata & ämm > Adam & Ene > at-om

         < at’a, at’ä ’ukko’ >? ven. ad ’piru-atamaani

         >? lpN olmai-salama ~ lpK â'lmm ’taivas’ ~ F. ilma

Unkari:            ejt         1) pudottaa, 2) ääntää

Ostj:                 

Dəm            ’ydin’ (Mark), (puun) sydän; ’aivot’

äDəm              'huono, paha; vasen' 103.                 

Samojedi:         ode(-pja)          ’marja(-puu)’ = pihlaja, tuomi

 

Ven:                  ud          ’miehen sukuelin, kürb, peenis’ ~ odín ’yksi’

Latvia:        

ods                = sääsk (= lit. uodas)

vaidēt              'oigama (oiata)' (Est. soiguda 'vaikeroida, vaikertaa, valittaa');

         = stenēt id., 'ägada' (voihkia, vaikeroida, valittaa)

         > vaids ’õigamine, oie’; soie, soige >? E. wise (viisas) >? F. vaiti ~ ode

         ~ Est. soiguda '(hiljaa) valittaa, vaikeroida; voihkia'

 

Nr:                 

aud                ‘autio, tyhjä, hylätty’; øde ‘autiomaa; hävittää'  ~ ON: ōthr  ’mind; poetry’

R.                   öde          'kohtalo'

Saks.              

idg.     *aud- 'kühn (rohkea) sein; wagen'

Hode,             Höd-         'muna, kives'

Ode                = oode, oodi, lauluruno >? audio

Öde                = autius, tyhjyys, viljelemättömyys; yksinäisyys; autio erämaa

         > öd(e)  = tühi, kultiveerimata; üksluine, igav > Ödenei = erämaa

Odem              (Oten, Othem, Othen) 'henki, hengitys, hengenveto' > Atem  >? Adam > Otter = kyy

Engl.:        

ode                 ’singer of a tune’ < gr. aoide, oide(s) ’song’

        ~ melody < gr. melos ’tune’ + aoidos ’singer’

        ~ tragedy < gr. tragos ’goat’ + oidos ’singer’

        ~ comedy ’carnival song’; ’komedia’ > ks. seur.

odeum             [əu'di:əm] ’konserttisali’

         < Gr. kōmos 'revelry' (musiikki/tanssi-juhlinta, juomingit) ~ comedy 'komedia'

         > Gr. kōmōidós 'singer in the revels; actor in a light amusing play'

melic                ’of poetry for singing’ + ōid- ’singing’ (Gr. aeídeın ’to sing’)

         = melōidíā  ’choral song’ > melody ~ mel-lud/luvvjt ~ hunaja-leikki

         > melodia  (melōdía)         ’sävelmä; Singweise’ < mélos + ōdē

Frz:                 

ouīe*                [wi] ’kuulo’; (pl.) (mus.) ’kaikuaukko; kidukset’

         ~ ouīr ’kuulla, kuulustella’ ~ oie ’goose’ (hanhi) = It. oca

Esp.                  

oída                  'hearing (kuulo)' < oído 'organ or sense of hearing; vent, touchhole'

         ~ oír        'to hear'  (kuulla) > (pres. indic.) oigo; (pres. subj.) oiga>? joiku

         ~ oración  'oration, harangue, speech; prayer; sentence' ~ oraculo, oratorio

         > oral       'oral, verbal, vocal'; orate 'lunatic, madman'

         > oreja     'ear; hearing; tale-teller' >? E. ear-hear-hören ~ air ~ ode

Portugali:           ódio     ’viha’

Lat.                 

audeo                'Lust haben wofür, aufgelegt sein, es übers Herz bringen, wagen'

         < *audus  = avidus 'begierig' & s. aveo 'bin begierig' & (h)āve 'sei gegrüsst!'

audīre               'hear'; audītus 'hearing' > E. audible 'kuultava' < IE: *awiz-

         > audio    'höre' =  Gr. aiω ~ lat. auris 'Ohr'

         > Gr.        aithánesthai  'perceive' & Skr āvis  'evidently'

ōdi     (odio, ōsus) = olla suuttunut, vihata; vihaan (armen. ateam)

         > ōdium ’viha, nurjuus; inhottava olento/käytös’

         > odium theologicum ’jumaluusopillinen viha’

odor ’(hyvä) haju; (paha) haisu’; gr. ozω ’rieche’ = liett. udžiu

 

vātēs                'Weissager, Seher'

         < Gall. ouāteıs, air. fāith 'Dichter', cymr. gwawd 'Gedicht'

          > Got. wōds 'wütend, besessen', ahd. wuot 'Wut, Raserei'

         ~ ags.  wōth 'Stimme, Gesang', aisl. ōđr 'Poesie, Gesang'

         ~ ahd.  Wuotan 'Göttername'

         ~ idg.  *uat- 'innerlich angeregt sein; Aufregung'

Kreikka:

aeídω           (aoıdŋ, contr. ádω) ’laulaa, veisata’; vinkua, viuhua’ (jousen jänne)

         = aeídein ’singen’, ’to sing’ (trans. ωdŋn > E. ode); ýdo ’laulan’

         (a'sa/ŋsa, asas/ŋsas & aŋdω & cano & ádω > adon/ŋdon)

         > aoidē ’Gesang, Lied, Ode’ > ōidós ’singer, poet’ ~ aeí, náω ’virrata’

         ~ skr vad-ami ’puhun’; án-aydos ’puhumaton, äänetön’

         > par-aeidω ’laulaa luona’ >? Paratiisi

         > kωmωdía < kωmos  ’revel(ry)’ (juhlia; juhlat) & kωmi ’village’

         > vrt E. odeum [əu'di:əm] ’konserttisali’ >? audio

> aoidí           (> aeídω) ’laulu; runo’; aoidi, áω ’laulaa’; áoidós ’laulaja(-runoilija)’

         > *epaoıdós ’loitsija’ < ep-aeídω ’laulaa, lumota’> ωdí         ’laulu, oodi’

ōidē               ’song, (~ aoidí > ode > oimŋ)’ ~ parōidia < para- + a(e)idein ’to sing’

         ~ Lat. ōda (ōdē) ’(lyyrinen) laulu; lauluruno’; ōdi(o) ’olla vihoissaan’

         > odium (odeum) 'konserttisali' > Fr. odéon >? audience-audio-aije

ωdŋ, ωdí         ’laulu, oodi’ > oidē ’song’ < aoıdŋ, aeídω ’laulaa’

         ~ vrt. Gr. odós ’way’ > períodos ’circuit > E. period >? Est. sõit(ma)-

= ωdí              (aoidí, oidē) ’laulu, oodi; runo, song’

         > ōidós   ’singer, poet’ < aeídein = aeídω ’to sing’ (> E. ode, odeon);

         = ’laulaa, veisata’ = 'vinkua, viuhua’ (jousen jänne)  > ýdo ’laulan’ > aoidē ’Gesang, Lied, Ode’

         ~ thrinodía  ’dirge’ (surulaulu, itkuvirsi); rapsωdía 'ylist.laulu'

         > kωmωdía < kωmos ’juhlia; juhlat' & kωmi ’village’

         > parōidia   < para- + aidein > par-aeidω ’laulaa luona’

         < ep-aeídω  ’laulaa, lumota’ > *epaoıdós ’loitsija’

         ~myrωδıkó  'hajuvesi' = árωma id.

         ~ Aiodos      ~ oodi! (7.2.98)        

odós              ’way’ (>? F. 'jotos'?) & mélos 1) ’laulu, sävel’

         ~ skr vad-ami ’puhun’; án-aydos ’puhumaton, äänetön’  >? Par-adice        

Oidipus          - kääntyy suomeksi 'paksu- tai turvonnutjalkainen' (*-bus-)

         (V. Virtanen: FINIX, 2008, s.202) > vrt. Gr. pódi 'jalka'

Tü:                 

adım             ’askel’ = frz. ’le pas’;  çift adım = Esp. paso doble

         < (Yl.-Tü:) *aδak    ’Fuss’ >? Adam

ut                  ’luuttu’; 'nauhaton lyhytkaulaluuttu'  ~ eurooppal. tyylinen = "lauta" ("luuttu")

West-Lamut (Ewen):

häd'ä,            häd'jä         ’ Tanz’ = tung. hзžз >? F. häät

         ~ hεkεn, häkän ’Tanz, Stampfen’ = ewenk. hзkēn

         ~ häki-, häkin ’einen Fusstritt geben’ (astua) = ewenk. hзkī-

         ~ Ewenki:         īdemī ’soida, kaikua’ (v. zvutšát')

Arabia:           'ūd’wood, stick, rod, pole; branch, twig; stem, stalk; reed; lute; body’

         ~ Palestiina: 'ūd/'wād         'lute, harp' (cithern, harppu); gitāra qadīme id.

         ~ 'ūd əsnān / 'idān əsnān 'toothpick' (hammastikku) >? wood

Palestiina:        

'azān              ('adān) 'call' (for prayer) (rukouskutsu) > banādi > ba'addin

Japani:         uta         'song'; uta(u) 'to sing'; utau 'sing, chant' >? F. huutaa

         < oto 'sound, noise'



5a)         GOLOS-CALL-HÄÄ(L)-HUUTO & KIELI-Klang-KELLO-KUULO:

         >? F. ÄÄNI ~ E. whistle~pistol-wheel~hjol~fl-huilu/viol-pilli

         & F:      huuli-huilu ~ kuulla-kieli ~ Est. heli-/E. wheel

F:                  huilu                  'pipa'; Tšuv. tschilim; Grek. aulos (vrt. gaulos ’kiulu’)

         >? E. hole; ven. golos (ääni) (Lindström)

hullu              (galen); Est. hul, jölle; lp. jall(a); Hung. hüle, hulye (dum);

         Sam. halla, salla; Ostj. tul; tulpul

         Hepr. halal (glänsa, vara galen); jaal (vara dåraktig); aval id.

         >? tuli; hyljätä; jolla; E. jolly; tulip; R. jul (Lindström)

huutaa         ~ vi hüüda 'huutaa'

         ~ mgotl. huti, nn murt. huta 'huutaa, kirkua, meluta'

         >? R. hota 'uhata' ~ E. hoot 'huutaa' (torvi, pilli, pöllö)

         ~ E: shout 'huutaa' ~ shoot 'ampua'; ON skúta 'taunt' (pilkata, ivata)

         < Gr. kudázein 'kohdella huonosti'  ~ Latv. šaut'tulistma, laskma, paugutama'

> (Duraljan etym... ?) < idg. *ghu-

          ai.      'Götter anrufen'; partit. hūtá 'paljonhuudettu';

         ~ s? *hlūdjan = ags. hlydan 'laut sein, schreien; tönen'

         >?     ljud/lied/lääd ~ Japan: utau 'to sing' > huuto

> Meyer, Ernst Hermann 1977 Geschichte der Musik, Band I:
...Die rgvedischen Lieder (rc) wurden vom hotr, dem Rufer, der die Götter zum Opfer einlud, gesungen...

> Lindström: Om den keltiskhuudan  ’ropa, skrika’  ~ Fr (dial.) houter, houtier ’ropa’, E. hoot ’skrik’

         ~ Wäl. hudaw ’sjunga’, Gr. ωdŋ ’sång, visa, röst’, ýdω ’sjunga’  

         >? oodi = huuto = E. shout-shoot

         ~ Tatar. rekryyttilaulu zout (sävelmä, laulu) ~  arab.’saut ’melodia tai ääni'

outa'             'huutaa; huutaen kutsua; vaakkua/raakkua' - Hanti (s.20)

         > ouətti           (ouəta') 'huutaen kutsua' > 217. uoγDa'  (uəγətta' ) ’huutaa, kiljua’

         ~ χāDəχ         (DN) 'ihmiset, väki, rahvas; kansa' = Kr. χātəχ id.

         ~ χoDəŋ          (pl. χotŋət) (DN) 'joutsen' = Kr. χotəŋ id.

         ~ DN: tutχoDəŋDз 'kitalaki' = Kr. χotəmtз, DT χoDəmDз

         377.         χu'tta'  ’kuulla korvillaan’ >? F. huutaa ~ ode

         > t'ələm səi χūDəm 'itkun (äänen)kuulin' >? F. soi(da)

häly                   (1000DE 79): *cälз- ’to say/speak/noise’; F. häly

         Tam. col- ’to say etc.; word, term’; Mo calci- ’to talk nonsense’;         

         salbu id.;  PN *k/h/al ’to sound, make noise’

> F-Tamil (Hakola): 2/1      ääni 'sound' ~ en         'to say'

         > s.61 R. Madhivanan, Chennai: *ālu 'to make sound' (DED 386)

         >? Est hääl; Puola: hałas 'melu, meteli'; hałasować 'hälistä'  <? ven. golos 'ääni'

kaisla             'vesikasvi; ruoko' = vi kaisel 'kaisla' >? gusli?

         < germ. (ksk) *gaisila- mn geisl '(suksi)sauva';

         ~ nr gissel 'ruoska' = ns. Geis(s)el id.; ven.murt. gážla 'eräs vesikasvi'

kaula           = ly kagl(e) 'kaula' = vi kael

                  > (Friis) lpN gavlos 'puinen kellonkannin eläimen kaulassa)

                  < baltt. = Liett. kāklas, latv. kakls 'kaula' <? ven. golos 'ääni'

                  >? S. Kehle 'kurkku; nielu' ~ Frz. col 'kaula, niska'

kello            'klocka', Gæl. sgaile, It. sqvilla, Sp. esquilla, Fr. eschelle  ~ Tysk. schelle, Sv. skálla

         < germ. ~ ksk *skellōn > mn skælla 'kello, tiuku' >? S. schallen-Halle 

         ~ SSA: vi kell, li kīela, va tšellä

kieli              (F.) r>l > kuulla >? kielto > Saam. kieli = >? kello

         ~ ve  kel'    'kieli; loukun yläosa'; va tšēli, tšīli  'kieli'

         ~ Est. hääl  'ääni'; keel 'kieli' = lp giellâ (kiella) 'kieli; ansa, paula'

         > Komi: kil  = Zunge (kieli), Sprache; Wort, Rede

         ~ syrj., wotj. kil id., 'puhe, sana' ~ mdE kel', k'el' M käl' (Zunge; Sprache)

         ~ ostj. köl, ket, keл 'sana; uutinen, (puhe)kieli'; wog. kēl ’Rede, Sprache’

         ~ vogE kälämt-, köləmt-, kāləmt- 'tiedustella, tarkkailla'

         ~ samJr sie 'kieli', T sieja, slk šē, šī, sä, Km šikä, šεkə  ~ M kašte, Taigi käštä id.

         ~ vrt. F.  kielas 'kielevä, liukaskielinen'  > lp gieles 'valhe' ~ mdM kelaś 'kettu; viekas ihminen'

Teppo Korhonen: On the Metamorphosis of the Ob-Ugrian Arched Harp.

         (Suomen Antropologi 4/1983, ss.224-227)

         s.225         Among the Mongols the instrument (toropjuh) is known as

         khil-khuur (string-instrument) (Emsheimer 1943, Pl. II, III)

         >? Tšer. kalasas, kelesäš 'sprechen' < tšuw. kala-s' ~ kalmuk: kele

         *Ewenk: tšōlī 'kieli'; Tü-etym: otü gäl 'Kehle' < Pers. gulū

         ~ S. Kehle 'kurkku, nielu, kita' >? F. kieli  >? F. hella; S. hell; Est. hääl < Hellas-tulivuori?

Aleksandr Semenovich Shishkov:     V Lat. gallus 'Hahn' = Sp. galjo, Lesgin. gel(e)ko ‹ 61/III

         VI Alb. kelı, Bret. kilkaf, Irl. kilssak  ~ Wall. kelliog, Kornw. kullieg >? F. kieli

         ~ Slaw. golos, gul 'Stimme, Echo' ~ golü 'nackt'

         ~ Slaw. kulik 'Schnepfe' (kurppa, taivanvuohi; hentukka)

kiljun                  'skria'; Unk. kialtani 'ropa'; Ostj. kelem 'gråta' (Lindström)

kilkka                  'cymbalum'

kilta            2)       'kiima' = Est.m. kild < germ.? ~ nr.m. gil 'kiimainen'

         ~ gill 'seurallinen' ~ S. geil 'kiimainen ~ nr. gille 'kilta'

         >? E. guilty < Angl-S. gield 'payment' ~ S. Geld

         > lpIn: kiäl'du ’kielto’ ~ killáđ, kier'dađ 'kärsiä' >? Gilgameš

kuljen          ~ Turk. giel, kel, kil, egyl; Mong. cholkita (kulj. ympäri) (Lindström)

         ~ Rysk. gulaju; Hepr. gula; Grek. geleudo >? vrt. kieli-sanue > keli?

kuulla:          > Siv.sanat:         galder = m.skand. galdr < galan (alk. "laulu")

         'maagisesti vaikuttavaksi kuviteltu sanakaava, loitsulaulu' > R. kalla, galen

kulli                 'penis, cock, prick' (Hakola: Tamil-Finnish II, s.30, n:o 100)

         ~ kullero 'shepherd's flute (paimentorvi), flute' (SSA 430/2)

         > kulleroida, kullervoita 'puhaltaa torvea, huilua' >? call-kuulla

         >? A.G-K. "Kullervon sotaanlähtö" -maalaus!

         ~ T kulal 'any tube-shaped thing, flute, pipe; music of pipe'

         ~ kulāy 'tube, pipe' ~ Malayalam kural 'tube, flute';

         ~ Telugu kōlu 'tube, hole', Brahui xurrum 'grainpit'

 

Liivi:                  

gul'b            (Sal.) ’Schwan’ < a.lt. gulbis

öl'                (el') (Sal. üöl) ’Stimme, Klang, Laut, Ton’ >? heli-hääl = ol-iwe

         > nēl'a ēl'i loùl ’vierstimmiges Lied’ ~ F. -ääninen, -ääniset

         > ìelttə ’die Stimme erheben’  >? hole-kuulla-golos-call-heltta

Lyydi:        

χoχл(-ad)         ’karvatupsu (naisilla)’ < v. hohl’  >? choclad ~ pihlaja

         >? F. hahlo (pyssyn tähtäimessä); E. hole ’reikä; Loch’; S. Höhle ’luola’

         >? ...jyvä asetetaan keskelle hahloa... >? Est. põhlad (puolukat)

         ~ Russ. gógolj 1) selkätelkkä, 2) keikari, 3) koho >? E. Google

         ~ E. goggle 'mulkoilla, muljottaa; mulkoilu'; 'suojasilmälasit; silmät'

Vatja:        ä:li; li 'ääni' ~ vi 'hääl'

Est.              

hele         'tugevat valgust kiirgav'; ’vaalea’; F. heleä, hely, helistä

         > helde ’antelias’; heldimus ’liikutus’ >? F. heltymys >? S. Held ’sankari’

         ~ heli 'inimkõrvaga tajutav õhuvõnkumine'

         ~ helkima 'heledalt paistma, sädelema'; liivi elkõ 'kajada, kõlada'

         ~ liivi: õ'ldzi 'värvuselt, toonilt valkjas; ere; kirgas';

         ~ vadja: eliä 'helisev, kõlav, kajav'; elisä 'heliseda ym.'

         ~ vadja elkkaa 'heliseda'; F. helkkyä = aun. ka helkiä 'heliseda, kõliseda'

hääl,          heli-          'ääni(-)'; helilooja ’säveltäjä’ > heli(-plaad) > helios

                 >? F. helliä-helinä-hälinä-kolina-kuulla? > halli (haukkuu) 

                 ~ W-Lamut: hēl, hεl ’pilkkataulu; Korn (tähtäinjyvä)' >? Helios

         ~ liiv.    ēl 'hääl; heli'; vadja ääli 'hääl; lauluviis'; F. ääni 'hääl; heli' ~ lp. jietna

         > isuri   ääni 'hääl'; lüüdi iäńi; vepsä: äń, lp. jietna id., 'heli'; unk. enek 'laul'

         ~ S. schallen; Schall  'heli, hääl (F.ääni), kõla' > F. kuulla

         ~ E. hail 1) ’rae, rakeet’, 2) ’to call’ < ON heill ~ AS hælu ~ Germ. Heil

         > Hepr. chalil ’flute’; hālīl  'skalmeija (pilli)'

         =? ven. galletj         (šumetj) rähistä > E. call = kutsua; Est. hääl; S. hallen 'kaikua'

> häll           ’kehto, tuutu’ = liiv. äìl ~ hääl ’ääni’ = liiv. ēl'

Kalev            > kali = kang, hoob; vägi, jõud, ramm; vägev, võimas'

kõlada, -ma          ’soida, sointua, kaikua, raikua’; 'ümber hulkuma, huusima'; kõlav 'kuuluva'

         > kõla  ’kaiku, sointu, sointi’ >? E. call ~ S. Klang ~ F. kello

         > kõõlus  ’pukinsuolinyöri; soittimen kieli'

         ~ vadja kolisa; F. kolata; isuri kolada; lüüdi kolišta 'koliseda'

         ~ vepsa koleita 'koputada, kolistada, koliseda'

         ~ saami skoallat 'kolistada'; mdE, mdM kolams 'lõhkuma'

kuljus            'kulkunen'

lpN                halađit          ’jutella’ ~ Est. hääl 'ääni'

lpIn:              kuolah          (mon.) ’häpy’ (miehen)

lpK:               kolkk             'kulkunen'

kuõl               'kivekset' ~ kuä'l'les ’rinkeli’; kolla- ’kuulua’

         >? gállis, kāllēs  ’ukko’; Hora galles < lp. ores ‘koiras (~ uros)‘;

         < skand. murt. kall ’(avio)mies’

kåå'lez            ’pyörä, rulla; rattaat’; > kå'lcc ’rengas’ ~ kuä'l'lec ’rinkeli’

lpKuola:

P kel'l'aD           ’kiljua, kirkua’ = lpN bil'jot (106)                 

         > 851. K2. kıl'l'ad ’kiljua, ääntää’ (kotka); parkua (jänis), luihkaa (kurki)

         ~ Kld        kuoллa  'kives, kivekset, mulkku’ >? kieli-kello

P kлa`ŋGEsteD  ’ääntää, huutaa’ (hanhi)’; long 'joutsenen/hanhen äänen imitointi'

         ~ kлu`ŋGEsteD  = joikua (joutsenesta) > S. Klang ’ääni, sointu’ ~ klingen

         >? E. long  = pitkä (kaula); to long 'kaivata, ikävöidä'

Komi:         

gala             1) ’viiva, juova; piirre’ (~ komi: kon~ v. tšertá)

         ~ ven. kon ’piiratud koht (= siht) teatavais mängudes’

         2) (y.) ’mäng, partii (erä)’ > ’leikkiä (igra), olla piilosta’

geles            'Stimme, Laut' < russ. golos' ~ F. kieli

golja            = gol'a 'kaula; Hals’ = v. šéja ’kaula, niska’

         ~ Wotj. gul'im, gul'on ’Kehlkopf’; gul'o ’Kehle, Hals’

gulyd            'kaikuva'; puhdas, kirkas (v. tšístyj); harva (v. rédkij)

         ~ gulju ’kyyhkynen’ (v. goólubj) >? kuulua; E. call

jöla,             jölöga         1) ’kaiku’ ~ jöla 2) ’maito-’ ~ kölysj ’häät’

         ~ sjylyštny ’sing’ (v. petj) ~ sjyvny ’laulaa’ >? swan

         > sjylan(kyv)(kyv 'kieli') ’laulu’ (v. pésnja)

         ~ sjylysj ’laulaja’ (v. pojúštšij, pevéts) > sjylöm ’laulaminen’

kil                 Zunge (kieli), Sprache; Wort (= wotj. kil), Rede;

         > śilan-kiv ’Gesang, Lied’ > śilni ’singen’ >? Kildin

         > fi. kieli; lpN giellâ; md. k'el' (Zunge; Sprache); wog. kēl ’Rede, Sprache’

         > kiltem ’stumm, sprachlos’; šuškil'-kilja ’undeutlich sprechend’

Mari:                 

kyl                  (kÿl)  1) ’(soittimen) kieli’ ~ kəl ’ruumis’

         ~ solnáš         ’kantaa; kantautua, kuulua (ääni)’ >? ts ~ k? ~ golos

         >? Est.    kõlav ’kuuluva, kantava’

Udmurt:        

gul'o                ’Kehle, Hals’ > (kres') golos ’ääni’ > kil 'Wort'

zëljödny           ’soida, helistä’ (v. zvenétj) ~ zëljnitny ’kõlistama, kõlisema’

- Tatarian alueelta tallennettu rekryyttilaulu, josta käytetty termi zout (sävelmä, laulu) viittaa arabialalaiseen termiin ’saut’, joka tarkoittaa melodiaa tai ääntä. >XIII

MordvaE:        

gala                  ’hanhi’ (est. hani, Gans); galdjams ’hälistä, meluta’

         >? gall-kukko; vi hääl (ääni); S. hallen ’kaikua’ (g > h?) ~ F. kaula

k'el'                  'Zunge; klöppel, sprache' > Fi. kieli >? engl. sung 'lauloi'

Unk:                 

gólya                   'haikara' ~ gól 'maali' (E. goal); golyó ’kuula, luoti; pallo’

         >? R. hål ~ E. hole ~ Goljat-joulu <? ven. golos = ääni

kel                    = nousta ylös < kelet  ’itä’

kiált                  'huutaa, huudahtaa'; kiáltás 'huuto, huudahdus' >? kielto

         > kiáltó szó  'huutavan ääni'

         ~ kiabál       'schreien' (huutaa) >? kawwal

költ                   1) herättää (unesta); 2) hautoa (linnusta), 3) sepittää, kirjoittaa

                        4) tekaista (huhu), 5) kuluttaa (rahaa) ~ költő 'runoilija'

         > költemény = (laulu)runo, runoelma; költészet 'runous'  >? koltta > culture

szól                   'puhua, sanoa; soida; (kukosta) laulaa' ~ gólya 'haikara'

         > szólt      'kutsua, huutaa (nimeltä)' < ven. golos = ääni >? call

Hanti:                  χu'tta'     ’kuulla korvillaan’ >? ks. F. huutaa

Mansi:         

χal     = χål   'köz (unk.)/Zwischenraum' ~ F. kolo >? E. hole

          < ? xalam         graben >? F. sala- > lpN ’varas’

γallew      'sirály(unk.)/Möwe'  (lokki) < szam. >? E. gull 'lokki'

kēl           ’Rede, Sprache’ < koalin         (kālin, kal'n) 'Stimme'

         ~ KL. kal'ən ~ T. kälń 'hang/Stimme' >? E. call > F. kuulla, kaula

> qōlam,   quollam F. 1) ’kuulen’ (hören); 2) ’kuolen’ > qōllam färben

         ~ vogL  koləm, P χoləŋka 'kitalaki'; ostjI kotəmnəŋ id. ~ lpN kahtie 'kita, nielu'

qola           (qole) Seuche, Krankheit; Leichnam, Aas; todt >? Est. kole

         ~ qol'em         tetrao urogallus (metso?) >? lpN galles

         ~ qoles 'Mensch'; sēmel qol'em 'Männchen'  < xolox 'Volk, Leute' (= Tat. xalq)

Samoj:         

jaln'                'Stimme' > Deutsch: gellen Wogul: kaln >? Est. hääl

Sam-Hanti-Komi:         

Vasjugan-smj.: kol' ’sana’ ~ vrt. Ob-smj. kolt' ’joki’

         s.150 ostj. toromj kolj Torom' kol' ’molitva’ (rukous) >? F. kuulla

W-Lamut:         

ìgellen    ’es knallt’ >? golos ’ääni’ >? kello-kalke

         ~ hēl, hεl ’pilkkataulu (Zielscheibe); Korn (tähtäinjyvä)'

Jukagir/W-Lamut: golL, guolL ’Baum, Holz' >? golos

         ~ güölli ed'i güökil ’sage oder sage nicht’

Vocabularium Sibiricum: F. kieli, md kel', wotj kıl (küll),

         > syrj kil, kiv, køl (küw), kalm keln, mong kele(n) (kylè, kölè)

 

Ven.      galdá  1) huuto (krik), melu (šum), tora, 2) huutaja

         ~ galdítj  'huutaa, meluta'; galdún 'huutaja'

         ~ koldún  'noita'; koldovatj 'noitua, taikoa'

         ~ gálkja  'vierinkivi, somero'

galletj          (šumetj) rähistä > E. call = kutsua; Est. hääl; S. hallen

gógolj          1) selkätelkkä, 2) keikari, 3) koho >? E. google

gólos            ’ääni’ (= Est. hääl ~ keel 'kieli') ~ galletj = (šumetj) rähistä

         > golosítj ’itkema, loetama (surnu puhul)’ > glasitj 'puhua, sanoa; ilmoittaa'

         >? E. call ’kutsua, huutaa’ >? F. kuulla; S. Halle > hallen 'kaikua'

         ~ SSA 1, 286 ven. murt. kalkat' ’soida, kaikua’ ~ F. kolkuttaa

         ~ gulj 'kumina, karjahdus' = gul  ’kõmin’ (podzémnyj);

         > ’jutukõmin’ (golosóv) (humina, kumina; 'jumu') ’jumin, mürin’

         ~ gulkij (zvonkij) ’lajatav, kõlav’~ v. guljánka ’simman, jooming; jõudeaeg’

         ~ glasj 2) '(kirkkolaulun) sävelmä' ~ (vanh.kirk.) glasj 'ääni';

         ~ v. glaz 'silmä'; glazók 'silmu; tirk.aukko' ~ ven. m. kalkat' ’soida, kaikua’

         ~ kol ’seiväs, kanki’; kolót' ’halkaista' ~ kólos  ’tähkä’

         ~ Ukraina:  koleza 'rahvapilli, pirnikujulinen'

         >? R. läsa = S. lesen >? kulkea/kuulua; kielikello-call

         >? Colosseum ~ kolossi ~ kolossaalinen >? S. Klang

Aleksandr Semenovich Shishkov:

         ~ Lat.          gallus 'Hahn' = Sp. galjo, Lesgin. gel(e)ko

         ~ Lat.          gallina 'Henne' ~ Roman. & aFrz sheline

         ~ Slaw.        golos, gul 'Stimme, Echo' ~ golü 'nackt'

         ~ Alb.          kelı, Bret. kilkaf, Irl. kilssak,

         ~ Wall.        kelliog, Kornw. kullieg >? F. kieli

         ~ Slaw.        kulik 'Schnepfe' (kurppa, taivanvuohi; hentukka)

kalítj             ’hehkuttaa'; za-kálivatj          ’karkaista';

         ~? Esp. caliente 'lämmin; kuuma'; ital. caldo id.

         > Ital.   calore, caldo 'heat, rut; kiima'

kalkat'            ’soida, kaikua’ (ven. murt.)

kol                 ’seiväs, kanki’; kolót' ’halkaista ~ kólos  ’tähkä’

žaléjka           'ruokopilli'; žálitjsja 1) 'pistellä, pistää. 2) 'valittaa'

         ~ žálenie  '(hyönteisen) pisto'; žálo 'pistin' >? Est. hääl

Puola:

hałas                'melske, melu, meteli; ’noise’ (melu)'; hałasować 'meluta, hälistä'

         = Tš. hluk,      SKr. buka > Tš: hlas  'ääni' >? Gallia-gael-glas-kieli-glossary

         ~ poln. głos    ’ääni’ >? S. Hals ’kaula’ >? Est. hääl ’ääni’

         > koleda         'joululaulu, -virsi'; kołysanka 'kehtolaulu'

cyngiel         'liipasin' ~ cyna 'tina'; syn 'poika'  > czyn 'teko; työ'

         ~ gil 'punatulkku; räkä'; działo 'tykki' ~ kieł 'kulma-, torahammas'

         >? Songel-Suonikylä ~ jungle ~ single ~ Keil 'nuoli'

         ~ Skr. jangala   'dry' > 'desert' > Hind. jangal 'area of wasteland'

         > Anglo-Ind. 'area of thick tangled trees'

         ~ Lat. simplus 'single' (= gr. aplós > same & similar) >? similis-symbol

Tšekki:         

hlas                   'ääni' = halas 'lärm, kära'; >? Est. hääl; kõlav-kuuluva >? glas

Slowak:        

hlas                   'Stimme'; ~ hrat' na husliach  'Geige spielen'

volat'                  'rufen; anrufen; verlangen'; volat' sa 'heissen'; ~ vôl'a 'Wille; Stimmung'

         ~ zavolat'   '(herbei)rufen; zurufen; anrufen; einladen' ~ vôl  'Ochs'

         >? vrt. Komi: kyv 'kieli' ~ S. Kuh 'lehmä'

Bulgaria:        

glás                     'ääni'; glásen 'ääni-; julkinen; vokaalinen'

         > neglásen 'salainen'; ótglas 'vastaus (kutsuun); kaiku' >? golos

klás                     'tähkä(Ähre)' (klásove) >? class-golos-glas

Serbo-Kroatia:        

galama         ’noise, uproar; Lärm, Radau’; golem ’large, big’ = velik >? golos-gaala

glas              ’voice; Laut; Ton, Klang; Stimme; Ruf’ = Kroatia: glās >? golos

         ~ glasan  'laut, schallend, klangvoll'; glasovir 'Klavier, Flügel'

         ~ Saksa: Klavier < Lat. clavis 'Schlüssel' (zum Ventil der Orgelpfeife)

         ~ Frz.     clavier 'Tastenreihe, -brett' > Clavicimbel (s. Zimbel) > 1600-l kielis.

glazba             'Musik'; Kroatia id.; glazbalo 'Musikinstrument'; glazben 'musikalisch'

         >? Jiddish: klezmer < Hebr: lezamer 'to chant'; meezmor 'chant'

sklad      'Einklang'; skladan 'harmonisch'  >? ven. golos

 

Latvia:         solis  = samm’; solot ’sammuma, astuma’

Liettua:        kalba    ’kieli’;  kalba ’puhe’; kalva ’mäki’ ~ lit. pagalba ’help’ (apu)

         > kalbeti ’puhua, keskustella’; uçzkalbÉeti 'posima, lausuma, loitsima'

         >? F. kalpa-miekka; kuulla-kieli; E. call; ven. golos

 

ONorse:        

gala                ’sing, bewitch. enchant’ > nightin-gale 'satakieli'

         < Germ. *galan ’sing’ ~ OE. yell

gjalla              (gella) 'laut tönen, schreien' = nnorw.dial. gjella, nschw. gälla

         ~ ae. giellan, mnd. gellen, ahd. gellan

         ~ Gr. χeliδωn 'Schwalbe'; kiχlŋ 'Drossel'; Russ. galit'sja 'verspotten'

         ~ ...das verwandte gala weist auf Zaubergesang hin. ~ 'Lob, Preis'

         ~ gjoll 'Lärm'; auch 'Name eines Höllenflusses' < germ. *gellō, nisl. gjöll

ONr-          galinn ’bewitched, enchanted’~ Germ. *galan ’sing’ ~ OE. yell

         < gala ’sing, bewitch. enchant’ > E. nightingale

            ~ galen ’bad (wind)’ = E. gale ’myrskytuuli’ ~ N. gall’hävyttömyys'

gol,             gul (gola, gula) 'Wind'

kalle           ’call’ = Dän. kalde, R. kalla, Gr. kalo• >? golos

mnorj.        skáld 'runoilija'; dän. skjald id.

         ~ me. scāld, ne. scold 'Keiferin' (naisriitelijä); S. Schelter 'toruja'

         < ? air. scél 'Erzählung'; kymr. shwedl 'Fabel'; S. Scheltgedicht 'pilkkaruno'

         ~ ? mnd. schelder 'herumziehender Spielmann' ~ ? S. Schall 'heli, hääl (ääni)'

         <? *skawaðla 'orakelpriester' < germ. *skawan 'schauen'  ~? nisl. skáld 'fischrogen'

Ruotsi:         

gala             'kiekua; kukkua; juhlapuku' > gal(en) 'kukko'

         > gå ut på galej 'lähteä huvittelemaan'; kalas 'kestit, pidot'

         ~ galen 'hullu; väärä'; gallskrik '(hirveä) huuto, kirkuna'

         ~ gall  'marto; maho'; galla 'sappi'

kalla             'kutsua; sanoa'; kall 'huuto; kutsu'

         ~ kall   'kylmä; (elämän)kutsumus, virka, ammatti'

Saksa:        

gell                    'kimeä, heleä' (hell); Gellen, Gölle 'jonkinl. jokipursi'

         > gellen    'helistä, räikkyä, laulaa heleästi'; gellend 'kimeä, heleä'

rima glottıdis       ’äänirako’ < Rīma ’die Ritze (rako), Spalte’;

Halm                  'ruoko, korsi' ~ Kalmus 'kalmojuuri'

         < germ. *halma- 'Stroh, Getreide-; Grasstengel'

         ~ Lat. culmus (koləmos) Halm, Strohhalm, Strohdach'; calamus 'Rohr'

         ~ Gr. kálamos 'Rohr' ~ ind. kaláma- 'eine Reisart; Schreibrohr'

         ~ akymr. calamen, bret. colo 'Strohhalm'

         ~ slav. *solma 'Stroh', bulg. sláma russ. solóma apreuss. salme 'Stroh';

         ~ lett. salms 'Strohhalm' < idg. *koləmos 'Halm; Rohr'

Kehle                  'kurkku, nielu'= mhd. kël, ahd, anl. këla, ags. ceole

         < urgerm. *kelōn- ~ anord. kjolr '-köli); vuorenharja'

         ~ aind. gala 'Hals', Lat. gula 'Kehle'  ~ aind. gilāmi, armen. klanem, air. gelim 'verschlinge'

         >?  ~ Frz. col 'kaula, niska' >? F. kaula = kieli ~ golos

S. Klang          = ahd., mhd. klanc ~ nl. klank 'Laut' (ääni), E. clank 'Gerassel, Geklirr'

         ~ E. clang 'Schall, Getöse' < Lat. clangor ~ Gr. klangē > S. klingen ~ v. golos

         ~ mhd. klunk, klunges 'Klang', klinc, klinges 'Ton, Schall' > esp., lat. clang(o)-

Kohl2                ’Unsinn’ >? E. call = kutsua; claves ~ clef

Schal                ’kaulaliina’ = vi sall (seelik ’hame’),

         ~ lät. šalle, lit. šalikas, pol. szal(ik)

Schale               ’malja’; kauss, tass (vati; kuppi) = ON skāl ’bowl’ > R. skål!

         > Klangschal  'helistin' - lyötiin metalli/puukapulalla

         > E. scale(s) ’vaaka(-kupit)’ + L. scala ’ladder’

Schall                = heli, hääl (F.ääni), kõla ~ hallen ’kaikua’ > ks. 'Klang'

         > schallen 'kõlama, kajama = kaikua, kajahtaa’ = hallen 'kaikua'

         > Schalloch = äänireikä > Schallhorn = F. sorapilli, pasuuna  > Schalmei = pajupill, vilepill

         F. sora-, olki-, ruoko-, paimenpilli> F. kajahdus, kaiku > F. ääni

         > Schelle         ’kulkunen, kello, tiuku; korvapuusti’  < schallen < idg. *kel- / *kal- > 'hallen'

         ~ nhd. Glocke, mir. clocc, cymr. cloch 'Glocke'

         ~ Ab. klegota 'Geschrei' > klegjtati 'clangere', klekjtati 'clamare'

         > S. Klang >? lachen ~ klagen ~ Glas ~ Golos ~ Gr. glossa > 'kieli'

         ~ ahd. scal, mhd. schal > mhd. schellen 'tönen lassen'

         ~ anord. skjalla 'rasseln', skoll 'Bellen, Lärm'; ital. squillare 'klingen'

         ~ lett. skal'š 'helltönend, laut, klar (von der Luft);

         ~ lit. skãliju 'fortgesetzt bellen'; tschech. skoliti 'belfern'

Schalmei         'pajupill, vilepill'; F. 'sora-, olki-, ruoko-, paimenpilli'

         < Gr. kálamos 'Rohr' = lat. calamus (~ S. Halm '(oljen)korsi')

         ~ Gr. kalamaía 'Rohrpfeife' (afrz. chalemie, mhd. schal(e)mī(e)

         ~ nnl. schalmei, schwed. skalmeja ~ ai. kalámah 'ein Reisart, Schreibrohr'

> Englanti:        shawm  [šo:m] (vanh. mus.) ’skalmeija’ ~ Germ. schalmei

 

Engl:                 

bellow          'mylviä, karjua' = S. bellen 'haukkua' >? bell 'kello'

         ~ F. pilli <? mmr spil, nr. spel 'peli; soitto' (SSA: onomat. sana)

call               'kutsua' (= Ruots. ’kalla’)

         ~ hole/whole = reikä/kokonainen; howl = huutaa

         ~ S. Loch, R. hål = lit. skyle ’aukko, reikä’

         ~ E. yell ’kiljua, ulvoa’ = AS gellan

         ~ Du gillen, Germ. gellen, ON gjalla ~ AS galan ’to sing’

OE:                 galan         sing, sound [MnE nightigale] (2nd pret. gōlon) >? gael

         >? Russ. golos; R. galan kukko

glas                 'lasi' ~ glacier 'jäätikkö' < glass/glaes >? jää = lasi

         > Tacitus: glaesum 'meren kulta' (meripihka) - V. Virtanen (Finix) s.415

goggle              'mulkoilla, muljottaa; mulkoilu (suu auki)'; 'suojasilmälasit; silmät'

glott-                ~ gloss-> glossary,

         > gloss 1) 'lustre' ~ Sw.dial. glossa 'to glow', 2) 'explanation, definition; interpretation'

         < Gr. glossa 'tongue' > E. epiglottis; 'language' ~ 'tongue'

         ~ Lat. glōssa 'foreign word needing an explanation'

google                'kierrepallo, -syöttö'; googol 'hyvin suuri luku (10 potenssiin 100)'

gules                  [gju:lz] ’red; punainen väri’

gullet                  ’(pun.) ruokatorvi, nielu; kurkku’

         < Fr. gueule ’throat’ = F gueules (pl.) of gueule ’maw, throat’

         ~ Lat. gula id. ~ E. call 'kutsua' >? F. kaula

hail               'to call' < hail 'health, safety' = AS. hælu ~ Germ. heil

shawm          [šo:m] (vanh. mus.) ’skalmeija’

         ~ Fr. pl. shalmys  = ME shalmeye, OF chalemie, chalemel

         < dim. of Lat. calamus ’reed’ (~ calumet) > ks.  Germ. schalmei

skull               'kallo' << skand.: Sw.&Nr skalle 'skull'; mn skalli 'kalju pää'

         ~ S. Hirnschale 'aivokoppa' < (Ge)hirn 'aivot' < idg. *ker- 'Kopf'

         ~ OF escu(e)le 'bowl' ~ Lat. scutella < dimin. of scutra

         ~ scale 1) 'vaaka' < ON skāl 'bowl' (shell, Schale), 2) 'suomu' >? galles

yell                  [jel] 'kiljua, ulvoa' >? Est. hääl >? gol-

         ~ Komi: jöla, jölöga 1) ’kaiku’ (v. эho; hepr. hed) ~ jöla 2) ’maito-’

         ~ Mari: jəlme = kieli ~ jol ’jalka, sääri’ ~  Tü yol 'tie'

Gael:                ceol                   ’musiikki’

Ranska:        

gala                  'juhla'; gale 'syyhy; halpamainen henkilö'

goule*              [gul], gueule [gæl] 1) ’suu, turpa, kita; aukko’

         2) (myt.) ’syöjätär' >? galle-kukko; E. call ~ F. kaula

         > gueuler [gæle] ’huutaa, karjua’ ~ glotte [glot] ’äänirako’  ~ goualante [gwalä:t] ’renkutus, iskelmä’

         ~ OE: giedd         'word, speech, riddle'; gieddian ’sing, recite’

Esp:                 

caliente          'lämmin; kuuma' (ital. caldo);

         > calentura  = 'fiebre' (’fever’); calentar ’to warm’

galán              'spruce, well-made man; courtier; wooer, lover'

callar              'to be silent/quiet' (vaieta)

         > callado  'silent, noiseless (äänetön), discret'

clangor         'clarion, sound of a trumpet' > clarín 'bugle, clarion, trumpet; organstop'

         > E. clarion 'korkeavireinen trumpetti' > clarinet

gallina          ‘hen’; gallo ‘cock’; gallobosque 'wood-grouse'

Ital.                  

caldo             'warm; hot; warmth'; caldana 'rush of blood; syöksy, suihku'

         > calore, caldo  'heat, rut; kiima'

madrigale       ’madrigal’ < L. matricale  ’A song in the mother-tongue’ >? (äidin) golos-kieli?



Latina:       (jatkuu osiossa Soidinmusiikki 6b) 

 

Koti » Soidinmusiikki 1-9 » Soidinmusiikki VI(a)